|
|
Post by Martin Walace on Mar 21, 2009 13:28:56 GMT 3
Martin sammus raamatukogusse. Noormehe imestuseks oli see täiesti tühi. Seal ei olnud ühtegi õpilast. Martinile oli viimasel ajal lugemine meeldima hakkanud ning nüüd kooli tagasi tulles kavatses ta kindlasti Sigatüüka raamatukogu külastada , et sealt mõne hea raamatu laenutada , mida saaks enne und , mis tuleb Martinil tavaliselt peale kella 2 saaks midagi sirvida. Muide polnud Martin siin veedetud kolme aasta jooksul kunagi sigatüüka raamatukogus käinud. Ta vaevu leidis selle isegi üles. Niisiis asus ta endale tundmatut raamatukogu uurima.
|
|
|
|
Post by Jennifer A. Reing on Mar 21, 2009 13:35:25 GMT 3
Kriuksuv raamatukogu uks avanes ning Jennifer sisenes raamatukokku. Tütarlaps vaatas ümberringi ning avastas, et see oli peaaegu tühi, aga eemal silmas ta ühte isikut, Martinit. Tütarlaps korraks kergitas kulme, kuna ta polnud poissi kunagi varem raamatukogus näinud. Tüdruk läks poisi juurde: "Hei, pole ammu näinud.." lausus ta õrnalt naeratades. "Mis ajast sa raamatumaailmale pühendunud oled?"tundis tüdruk huvi.
|
|
|
|
Post by Martin Walace on Mar 21, 2009 13:48:49 GMT 3
Martin kuulis ukse kriuksumist ning nägi , et sisse astus Jennifer - talle kõige kallim inimene maailmas. Martini tuju läks rõõmsaks ja ta pani otsekohe ühe raamatu käest , mida oli sirvinud. Ta jälgis Jenniferi ning ütles siis "Hei! , pole tõesti ammu näinud!" Martin kuulis tüdruku küsimust ning vaatas siis korraks ringi natuke häbenedes , et ta viimasel ajal nii palju raamatuid luges: "Ma siin esimest korda peale ......" ei jõudnud Martin lauset lõpetada kui talle tuli meelde ta venna hukkumine. Ta meeleolu muutus natuke kurvemaks , kuid ta üritas ikkagi lõbusana tunduda ning lausus: "Mis sind siis siia toob?"
|
|
|
|
Post by Jennifer A. Reing on Mar 21, 2009 17:12:05 GMT 3
Jennifer vaatas Martinile otsa ning kui kuulis poisi ühte lausetes, kergitas ta kulme, kuna see jäi poolikuks: "Peale mida?" küsis tüdruk vaikselt, sest ta ei saanud praegu aru, mida poiss mõtles. Tütarlaps kehitas õlgu: "Otseselt siia ei too mind mitte midagi huvitavat, mul oli nõiasõnade jaoks ühte raamatut vaja, ma tahan sealt ühe asja ülesse otsida." ütles Jenni. Tüdruk püüdis aru saada, mis toimus, aga nähtavalt ta oli liiga kaua Martinist eemal olnud ning ei teadnud mitte midagi, mis poisiga juhtunud oli.
|
|
|
|
Post by Martin Walace on Mar 21, 2009 21:19:14 GMT 3
"Ah , Matt suri eelmisel nädalal!" lausus Martin ning ohkas. Noormees oli otsustanud Jennile kõik ära rääkida. Martin suunas pilgu maha nagu tavaliselt kui ta oma kadunud vennast juttu tegi ning vaatas siis jälle Jennile otsa. Jennifer oli palju kasvanud vähemalt nii tundus Martinile ning oli nüüd Martiniga peaagu sama pikk. "Tore on sind jälle näha!" lausus Martin ning embas Jennit. Saanud üle oma halvast tujust lausus Martin:"Kuidas siiS läinud on , Kenake?"
|
|
|
|
Post by Jennifer A. Reing on Mar 22, 2009 2:02:14 GMT 3
Jennifer vaatas Martinile nüüd otsa kaastundliku näoga: "Matt suri? Miks..kuidas? Oota, ma ei saa midagi aru. Miks sa mulle varem ei rääkinud, tähendab kuidagi oleks võinud ju öelda..mul on väga kahju." lausus tütarlaps poisile mureliku hääletooiga. See oli tüdruku enda jaoks päris shokeeriv, lihtsalt väga ootamatu. Kui poiss teda embas, tegi tüdruk Martinile samuti väga pika kalli ning ütles vaikselt: "Jah, samuti tore.". Seejärel, kui kuuldes poisi küsimust, vastas ta sellele: "Ah ei kuidagi eriliselt, Martin, parem, räägi kuidas sul on läinud, ma tahan praegu tõesti kõike teada, mis toimunud on." lausus tüdruk ning rõhutas sõna tõesti. Ta ei suutnud uskuda, et kõik nii pöördus.
|
|
|
|
Post by Martin Walace on Mar 22, 2009 13:23:58 GMT 3
"Noh ega väga midagi pole juhtunudgi , elu on sama moodi edasi läinud!" lausus Martin ning naeratas tüdrukule. Tütarlapse kohal olek oli Martini tuju palju paremaks muutnud ning Martini näole tekkis ühe enam naeratus. "kaua on tõesti ju mööda läinud" lausus Martin ning vaatas korraks maha. "Matt suri autoõnnetuses," vastas Martin tüdruku esitatud küsimusele ning vaatas siis talle sügavalt silma. Peale pikka mõtte pausi jätkas Martin: "Aga räägime parem millegist muust,"
|
|
|
|
Post by Jennifer A. Reing on Mar 22, 2009 13:33:05 GMT 3
Jennifer kuulas Martinit ning ta ikka ei suutnud muidugi aru saada, kuidas see kõik nii vähese ajaga juhtunud oli. Tüdruk hingas sügavalt sisse ning kui poiss pakkus millestki muust rääkida, tüdruk noogutas: "Okei, räägime siis..uh, tegelt ma pole sinnd lihtsalt niii kaua näinud, tore et me vähemalt siin kokku põrkasime. Mul oli natukene kiire viimasel ajal, et sorry sellepärast." lausus tütarlaps õrnalt naeratades Martinile. "Ma loodan, et sa mu peale pahane pole." ütles tüdruk ohkega. Nohjah, ta ei saanud midagi teha, et mõned kohustused vajasid täitmist.
|
|
|
|
Post by Martin Walace on Mar 22, 2009 13:46:06 GMT 3
"Miks ma peaksin pahane olema?" lausus Martin väikse imestusega. "Ma ei pahanda sellise asja pärast , aga pean tõdema , et ma tundsin sinust kõvasti puudust," lausus Martin ning naeratas tüdrukule. "Tore tõesti et siin kohtusime , nüüd ju kool kohe algamas nüüd veel rohkem tegemist," lausus Martin ohkega , sest teadis , et varsti algab ränk raske õppetöö. "aga nüüd vähemalt saame natuke rohkem koos olla kui varem , Ka mul olid kiired ajad," lausus noormees naeratades.
|
|
|
|
Post by Jennifer A. Reing on Mar 22, 2009 13:54:07 GMT 3
"Aitähh, et sa nii mõistev oled, aga jah, ma tundsin kah." lausus tütarlaps õrna naeratusega ning kohendas oma blonde juukseid. Tüdruk kuulas Martini juttu ning noogutas: "Rohkem saame me kindlasti koos olla, sellepärast, et koolis on mul mingil määral isegi rohkem vaba aega."ütles tüdruk ning hammustas õrnalt alahuulde. Jennifer silmitses Martinit, kes tundus veidikene mõne ajaga muutunud olevat. Tüdruk kallutas oma pead paremale poole ning ristitas käed, sest niii oli mugavam.
|
|
|
|
Post by Martin Walace on Mar 22, 2009 14:04:28 GMT 3
Martin naeratas ning vaatas siis korraks akna poole. "Äkki läheks kuhugile mujale , siin raamatukogus pole just kõige parem rääkida , väljas ju ilus ilm , Kui sulle just sobib , samas võime siia ka jääda," lausus Martin ning vaatas naeratades tütarlapsele otsa ning mõtles siis korraks. Ta vaatas Jenniferile otsa ning naeratas siis ning ütles:"Tead millest on veel kaua möödas...." lausus noormees ning lähenes tüdrukule. Ta suudles tüdrukut ning lausus siis:"Meie eelmisest suudlusest," Nüüd oli Martin täielikult oma kurva meelsuse unustanud ning tema süda oli täidetud rõõmuga nähes jälle Jenniferi.
|
|
|
|
Post by Jennifer A. Reing on Mar 22, 2009 14:12:43 GMT 3
Jenniferi pilk jäi korraks samuti seisma aknal, kus ta nägi päikest paistmas ning ilm tundus tõeliselt mõnus. "Jah, võiks mina tõesti, siin on natuke umbne, värske õhu käes oleks palju parem. Aga sina valid koha sel juhul." lausus tütarlaps naeratades ning keeras seejärel pilgu Martini poole. Äkitselt tundis ta poisi huuli enda omadel ning kuulis Martini lauset. Tütarlaps naeratas: "Seda jahm, tõesti.". Nüüd ootas ta poisi pakkumis, et kuhu nad võiks minna, sest raamatukokku jääda ta eriti enam ei tahtnud, nähes, mis ilm õues on.
|
|
|
|
Post by Martin Walace on Mar 22, 2009 14:20:00 GMT 3
Martin naeratas. "Näiteks järve äärde , seal on alati mõnus olla või siis....." lausus Martin kui talle ei tulnud muud pähe kui järve äärde. "või tead äkki mõnd head kohta?" küsis Martin ise mõeldes , kuhu võiks minna. Noormees ootas , et äkki tüdruk pakkub mõne muu koha ning naeratas siis talle. Martin vaatas samuti akna poole ning imestas kuidas ta sai üldse sellise ilmaga raamatukogusse tulla.
|
|
|
|
Post by Jennifer A. Reing on Mar 22, 2009 14:27:48 GMT 3
Jennifer vaatas Martini poole: "Uh, mul ei ole pakkumisi, sest mul pole aimugi, kuhu minna võiks, aga järv, järv sobib kindlasti, niiet, kas liigume sinnapoole?" rääkis tüdruk ning ootas, kas Martin on nõus temaga minema hakkama Järve poole. Tüdruk köhatas korraks ning seejärel uuesti "See köha võiks juba üle minna" mõtles tüdruk endamisi. Tütarlaps kohendas oma kampsunit, mida ta veidi allapoole tiris, sest see kippus ülesse poole liikuma.
|
|
|
|
Post by Martin Walace on Mar 22, 2009 16:25:17 GMT 3
Martin vaatas Jennile otsa ning lausus:"nii , et siis järv" Ta avas tüdrukule ukse ning kuulis , et tüdrukul on köha. "Kas sul on köha?" küsis Martin ning aimates , et tüdrukul on kurk haige võttis Martin taskust ühe pakendi , mille sees olid kurgu pastillid. Ta ulatas selle tüdrukule ning ütles: "minul need igatahes aitasid," ning naeratas siis.
|
|
