|
|
Post by Lucy P. Diel on Apr 8, 2009 10:51:14 GMT 3
Lucy istus Diagoni Põiktänaval oleval pingil ning rebis just ära paberit ühe suure pulgakommi ümbert. Ta oli tulnud siia ostma endale kooli asju, kuid oli lihtsalt ära väsinud ning käinud läbi maiustuste poest ja otsinud endale pingi kus jalgu puhata. Tüdruk sättis kotte enda kõrval ning muigas pannes pulgakommi suhu.
|
|
|
|
Post by Greete Black on Apr 9, 2009 23:50:41 GMT 3
Greete üritas kuidagi läbi inimeste trügida, kes nagu üldse ei tahtnud liikuda. Saanud lõpuks kuidagi läbi trügitud potsatas ta esimesele ettejuhtuvale pingile. "Ma vihkan Diagonit." ütles tüdruk, kui märkas, et ta ei ole üksinda. " Tere. " tervitas ta Lucyt ja tõmbas siis hinge.
|
|
|
|
Post by Lucy P. Diel on Apr 10, 2009 19:48:20 GMT 3
Lu muigas ning vastas viisakalt " Tere!". Ta vaatas Greetet tähelepanelikult ning küsis hoolitseval toonil " Mis see Diagoni sulle siis teinud on,et sa teda nii väga vihkad." ta võttis pulgakommi suust ning jälgis tüdrukut ta kõrval tähelepanelikult.
|
|
|
|
Post by Greete Black on Apr 11, 2009 21:29:35 GMT 3
"See on absoluutselt koguaeg rahvast täis. Vahet pole millal ma siia tulen on siin rahvas. " vuristas Greete vihaselt ette. " Mis sind siia toob?"
|
|
|
|
Post by Rebecca Swan on Apr 24, 2009 20:50:32 GMT 3
Rebecca trügis läbi rahvamassi, mis tundus olevat täiesti lõputu ja mõtetu üritus. Rahvast oli lihtsakt lõputult. Ja raamatud, mis tal käes olid, ei teinud ka asja lihtsamaks.
Lõpuks silmas tüdruk eemal pinki ning kuna ta käsi oli suhteliselt ära surnud raamatute hoidmisest, otsustas ta selle endale sihiks valida. Ja üllatuseks ta jõudiski sinna. Gryffindorlane toetas raamatud pingile, ise kergelt ohates. Alles siis nägi ta, et tema kõrval, pingil, istusid talle tuttavad inimesed. "Tervist," tervitas Becka neid sõbralikult, jäädes siis huvitatult silmitsema Greete vihast ja Lucy tähelepanelikku pilku.
|
|
|
|
Post by April Lizz Starnge on Jun 25, 2009 14:23:55 GMT 3
April jalutas ringi otsides Võlu-Loomaaeda, ta leidis selle üsnapea ,
ja astus sisse. Ap oli võtnud pähe , et tal on öökulli vaja.
Ta leidis ühe armsa lumekaku , ja pistis sõrme läbi puuri , et teda silitada , kuid lumekakk hammustas teda ; "Hei !" hüüatas tüdruk nördinult , ja tõmbas sõrme tagasi.
Ta läks edasi ja silmas pruuni kakku. Öökull hakkas talle kohe meeldima.
"Ta toodi siia just kuu aega tagasi." ütles hääl äkki Aprili tagant .
Tüdruk pööras end ringi ja vaatas müüjat , kes teda omakorda silmitses.
"Oh! Kas teda pole siis keegi tahtnud?"
küsis ta , "Ah ,kõik tahavad valgeid ja süsimusti kakke." rääkis naine."Ma võtan ta," otsustas Ap.
Poest väljudes oli ta ütlematta õnnelik oma uue sõbra üle
|
|
