|
|
Post by Martin Walace on Mar 23, 2009 20:02:28 GMT 3
Oli pühapäevane keskpäev. Päike paistis ning sellise ilmaga oli arvata , et ta sulatab varsti kõik jäätükkid , mis vaevu veel vee peal ulpisid. Ning lume hanged , mis olid jäänud ainult kuskile puu alla või mingisse teise varjulisse kohta. Kraadiklaas näitas sellisel suvisel Märtsikuu päeval umbes 15 kraadi. Ning kõik märgid näitasid , Kevad on saabunud
Jennfer ja Martin olid raamatukogust järve äärde tulnud ning nautisid nüüd päikese soojust ja õhu värskust ning ka üksikute lindude laulu. Kui nad järve äärde jõudsid võttis Martin istet päikese poolt soojaks kütetud maapinnal ning kutsus ka jenni oma kõrvale istuma. Martinile ei meeldinud eriti juttu ajada püstijalal.
"Niisiis , päris ilus ilm kas pole , Kevad käes juba" lausus Martin ning naeratas. Ta vaatas Jennit ning imetles ta juukseid. Need särasid päikse käes kui kuld . "Millisest teemast me siis arutelu alustame?" küsis Martin ise vaadates tüdrukule sügavalt silma.
|
|
|
|
Post by Jennifer A. Reing on Mar 23, 2009 20:17:00 GMT 3
Jennifer kõndis kogu see aeg Martini kõrval ning nautis seda ilma, sest päike paistis mõnusalt ning tüdruk vaatas ümberringi. Ta polnud ammu siin aega veetnud, aga eks see mõnus oli, sest tuntav kevad oli igalpool. Õnneks oli kõik see talv läbi saanud, mõtle tüdruk õnnelikult. Tütarlaps maandus Martini kõrvale istuma ning kuulas poisi juttu. "Ojaa, ilm on tõesti väga hea, loodan, et kevad jääbki nüüd kestma." ütles tüdruk naeratades. "Arutelu? Oh, selles pole mul aimugi." ütles tüdruk mõtlikult ning vaatas Martinile otsa, päris pikalt. Seejärel tüdruk lähenes poisile veidikene ning suudles teda.
|
|
|
|
Post by Martin Walace on Mar 23, 2009 20:25:25 GMT 3
"Loodan ka , et kevad tuleb nüüd lõplikult aga kardan , et mõned korrad tuleb ikka veel vihma ning nii suveks see ilm veel ei pööra." lausus Martin ning vaatas taevasse , kus oli vaid paar pilve. "kisub pilviseks" naljatas Martin näidates taevavõlvi ääres olevat pilvekest.
Martin tundis et Jenni suudeleb teda ning ta suudles tüdrukut kirglikult vastu. "Mul oli ka muide vaheajal päris palju positiivset näiteks , pääsesin korvpallis oma unistuste liigasse ning nüüd on vaid üks samm astuda , et olla tipus , kuid see tuleb raske samm , sest arst keelas mul paar kuud mängida põlve vigastuse pärast" lausus poiss lõbusa meeleoluga ning naeratas tüdrukule. Martinil polnud eriti teemat vaja , talle piisas lihtsalt tüdrukuga koos olla , kuid et tütarlapsel tema seltsis igav ei hakkaks rääkis ta natuke oma vaheajast.
|
|
|
|
Post by Jennifer A. Reing on Mar 23, 2009 21:03:37 GMT 3
Jennifer kuulas Martini juttu, ise samal ajal vaadates loodust ümberringi ning noogutas poisi lause peale: "Einoh, tegelikult mina loodan, et kõik see talv on juba läinud ning ma ei näe enam lund, et ei ole enam tugevat tuult, päike paistaks, linnud laulaks, rohekas oleks igalpool, õhtuni väljas saaks olla, nii, et külm ei hakkaks." rääkis tüdruk unistava hääletooniga ning turtsatas oma enda tobeduse peale. Seejärel, kui Martin vaheajast rääkis, naeratas tüdruk: "Aga see on ju väga tore, et sa sinna said ja ma usun, et sa pürgid sinna tippu." ütles tüdruk Martinile ning viis pilgu järve poole.
|
|
|
|
Post by Martin Walace on Mar 23, 2009 21:43:33 GMT 3
"Tänud!" tänas Martin ning suudles tütarlast. "Aga äkki räägid oma vaheajast?" lausus Martin ning naeratas tütarlapsele. Ta vaatas samuti korraks ringi ning põõras pilgu tagasi tütarlapsele. Linnud laulsid aina julgemalt ning valjemalt , loodus nende ümber muutus aina rohelisemaks ning lumi sulas kiiresti
|
|
|
|
Post by Jennifer A. Reing on Mar 23, 2009 21:59:23 GMT 3
Jennifer suudles Martinit samuti vastu, kui poiss teda suudles ning naeratas peale seda. Tüdruk mõtles korraks ning hammustas õrnalt alahuulde: "Mm, mina, vaheajal, ma ei tea, mul oli selles mõttes üsna kiire. Ma lubasin isale paari asja, seega käisin kodus ning aitasin teda seal. Siis jahm, tegelikult olingi enamus ajast kodus, tegelesin kõigi asjadega, palju teha oli."seletas tüdruk ning naeratas armsalt. Ta mängles niisama Martini käega.
|
|
|
|
Post by Martin Walace on Mar 23, 2009 22:08:00 GMT 3
"Ok," lausus Martin lühidalt ning naeratas siis Jennile. Ta vaatas uuesti taevasse. "Äkki hakkab hoopis äikest lööma , nii kahtlane soe ilm on , vahest on ju soe enne äikest" lausus Martin , kuid ta ei olnud kindel kas ikka enne äikest oli soe. Ta oli seda kuskilt kuulnud ning tal oli see meelde. "A muide käisin vaheajal ka Hispaanias" lausus Martin ning üritas midagi taskust kätte saada. Varsti tõi ta nähtavale roosa karbikese , mille sees oli Hispaaniast kaasa toodud kaelaehe. "See on sulle," lausus Martin ning naeratas
|
|
|
|
Post by Jennifer A. Reing on Mar 23, 2009 22:20:39 GMT 3
Jennifer vaatas ümberringi, soe oli tõesti ning taevas tundus nii pilvine. Tütarlaps kehitas õlgu: "Kuule, võib-olla tõesti isegi hakkab äikest lööma, sest jah, soe on alati liiga soe päeva kohta, ennem äikest, praegune võimalus suhtleliselt. Aga polegi ammu äikest olnud, niiet vahet ei ole." rääkis tüdruk Martinile ning kohendas oma blonde juukseid. Seejärel kuulis ta Martini juttu hispaaniast: "Ma vaatasingi, et sa mõnusalt pruun, kuidas seal oli muidu?" küsis tütarlaps. Mõne hetke pärast nägi ta roosat pakki, mida Martin käes hoidis.
|
|
|
|
Post by Martin Walace on Mar 24, 2009 17:04:07 GMT 3
Martin ulatas roosa pakikese Jennile ning lausus siis: "Rannad on päris ilusad ja ujuda saad palju tahad. Päike paistab suht koguaeg ning Madrid on täis igasuguseid vaatamis väärsusi" rääkis Martin põhilisi asju Hispaania kohta , mis tal kohe oma reisi meenutades pähe tuli ning vaatas siis ringi. "Oleksin ma seal veel mõne nädala olnud arvatavasti oleks mul varsti ujumisest kõrini saanud , kuid muidu oli Hispaani päris lahe!"
|
|
