|
Post by Lissandra Sylvania on Mar 21, 2009 22:26:20 GMT 3
Lissandra oli tükk aega ringi jalutanud. Lõpuks oli Liss jõudnud Keelatud Metsa servale. Liss silmitses metsatukka. Mets oli kõhedust tekitavalt pime ning vaikne. Lissandra muigas, mõeldes tagasi kooli alguses direktori poolt öeldud hoiatusele selle metsa kohta. Hetkegi kauem viivitamata, asutus Lissandra puude vahele. Jalutades vaikuses mõnda aega, kuulis Lissandra oksa praksatust, mille peale Liss ümber keeras. Talle vaatas vastu pimedus. ta tõstis võlukepi, mille otsas valguse tuluke oli, kõrgele, kuid ikkagi mitte midagi, kui järsku märkas Lissandra liikumist...
|
|
|
Post by Julia Darline Evans on Mar 22, 2009 14:23:47 GMT 3
Julia liikus väga vaikselt metsa poole, pilku vahepeal üle õla lossi poole tagasi heites. Kedagi ei olnud väljas ja see oli hea. Hoolimata sellest, et ta prefekt on, tahtis ta minna keelatud metsa vaatama. Ta on käinud selle lähedal, ääres ja seda ainult Hagridi tundides, kuid mitte kordagi ise. Ja nüüd peab ta seda tegema!
Metsani jõudnud, vaatas tüdruk suuri puid, mille ladvad tema kohal ohtlikult kõrgusid. Vaikselt neelatanud, astus ta siiski puude vahele, tundes, kuidas tal judinad üle selja jooksevad. Järsku hakkas tal külm, kuid ringi pöörata oli juba liiga hilja - tema jaoks. Taskust tõmbas ta välja võlukepi, kuid ei süüdanud selle otsas valgust vaid astus edasi. Peagi kuulis ta mingisugust vaikselt sahmimist ja nägi väikest tulukest.
Käega üle enda blondide juuste viinud, lükkas ta need nii vaikselt kui võimalik selja taha ja tõmbas kapuutsi pähe. Nii võis ta meelde tuletada Surmasööjat, kuid selle peale Julia praegu ei mõelnudki, vaid astus nii vaikselt edasi kui suutis, võlukepp pihku pigistatud. Peagi jõudis ta siluetile lähemale ja pilutas silmi. Võlukepivalgus valgustas tüdruku nägu ja Julia tundis ära majakaaslase Lissandra, keda ta nüüd üksisilmi ja üllatunult vaatama jäi.
|
|
|
Post by Lissandra Sylvania on Mar 22, 2009 14:28:37 GMT 3
Lissandra kergitas üllatudes kulme . "Julia?"küsis Lissandra veidike eemal olevalt tüdrukult. "Mida sa siin teed?"küsis Liss järgmise küsimuse. Lissandra langetas võlukepi ja viis kiire pilgu nende ümber asuvale metsalt ning vaatas siis Juliat.
|
|
|
Post by Julia Darline Evans on Mar 22, 2009 14:35:02 GMT 3
Julia noogutas Lissandrale vastuseks ning käsi võlukepi ümber lõtvus natuke. Ta vaatas samuti ringi ning peatselt kuulis ta uut küsimust. "Ma peaksin seda tegelikult sinult küsima,'' ütles ta kuivalt, kavatsemata enda vastust anda. Kuigi mis seal üldse vastata oligi? 'Tulin jalutama' ? Ta tundis kerget uhkust selle üle, et ta prefekt oli ja siis kui keegi koolivanematest või KAASprefektidest kohale peaks tõmblema, saab ta kergesti valetada ja Lissandraga minema minna.
|
|
|
Post by Lissandra Sylvania on Mar 22, 2009 14:50:44 GMT 3
Lissandra turtsatas vaikselt ja hakkas edasi minema. See polnud ime, et Julia ei vastanud, see näitas et tüdruk polnud palju muutunud iseloomult. "Oled sa siin esimest korda?"küsis Lissandra vaikselt, peale hetkelist vaikust.
|
|
|
Post by Julia Darline Evans on Mar 22, 2009 18:40:22 GMT 3
Julia astus vaiksete sammudega Lissandrale järele. Ta raputas kergelt pead:"Ei,'' vastas ta ausalt. Üks käsi oli soojas taskus ning teine, kahvatu käsi pigistas võlukeppi pingsamalt kui ta läks iga sammuga keelatud metsa sisemustesse. Mida sügavamale nad läksid seda hirmsamaks ja salapärasemateks muutusid puud nende ümber. Ladvad kummardusid nende kohale, sahistades enda oksi vaikses tuules. "Sa ei vastanud enese küsimusele, Lissandra,'' ütles ta äkki. "Mida sa siin teed?'' Kordas ta Lissi küsimust.
|
|
|
Post by Lissandra Sylvania on Mar 22, 2009 18:56:56 GMT 3
Nad kõndisid natuke aega vaikuses, kui kuulis Julia vastust tema esitatud küsimusele. "Kaugel sa oled siin siis käinud?"küsis Lissandra ennem, kui kuulis Julia küsmust. Lissandra muigas ning vastas: "Ka sina ei vastanud minu küsimusele". Liss ja Julia olid nüüd jõudnud metsa südamesse. Välja ilmus tühi väli, kus puid ei kasvanud. Väli oli ringi kujuline ja ümbritses pikkade ja süngete puudega. "Ma käin siin tihti, kuna mul und ei ole siis lossis on suht igav ja järve juures ei saa ka olla, seal käib see paganama kojamees kontrollimas"vasta Liss lõpuks Julia esitatud küsimusele.
|
|
|
Post by Julia Darline Evans on Mar 23, 2009 18:08:16 GMT 3
Tüdruk mühatas vaikselt kui kuulis Lissandra vastust. Vaikuses sellises kohas kõndida oli hirmuäratav ja mitte just kõige lahedam. "Ei vastanud,'' nõustus ta Lissandraga. Nüüd vaatas prefekt tühjal väljal ringi, kulmude vahel õrn süvend. Peagi kerkisid tüdruku kulmud kui ta kuulas ära majakaaslase ning muigas lõbusalt:"Eksole,'' lausus ta vaikselt ja astus edasi, käsi valmis võlukeppi iga hetk tõstma.
|
|
|
Post by Lissandra Sylvania on Mar 23, 2009 21:26:43 GMT 3
Liss naeris vaikselt. "See kojamees ei tea millal eemale hoida, varsti see toob talle endale jama kaela"ütles Liss ja suundus suure kivi juurde keset välja. Lissanda istus kivile ja vaatas hetke taevast, mida kaunistasid helendavad tähed. Liss langetas pilgu ning vaatas pimedat metsa, mis neid ümbritses, "imelik.."pomises Liss
|
|
|
Post by Julia Darline Evans on Mar 24, 2009 17:16:48 GMT 3
Tüdruku pilk rändas pidevalt puult puule, uurides pimeduses nende koorte mustreid. Silmanurgast nägi ta Lissandrat kivile istumas, kuid tema astus natuke eemale, pannes võlukepi otsas tule põlema ja valgustas maad enda ees. Kuulnud mida Liss öelnud oli, kergitas ta vaikselt kulmi ja jalutas aeglaselt Slytherinlase juurde tagasi. "Mis asi?'' Küsis ta uudishimulikult.
|
|
|
Post by Lissandra Sylvania on Mar 25, 2009 1:01:10 GMT 3
Lissandra ei vastanud koheselt vaid vaatas enda ümber ringi. "Imelik on see, et me pole ühtegi looma näinud"vastas Lissandra vaikselt. "Täna on siin kuidagi liiga vaikne, isegi linde pole kuulda..mitte midagi pole kuulda, täielik vaikus"lisas Liss tasasel ning mõtlikul häälel ning võttis võlukepi igaks juhuks kindlamalt kätte. "Või kas sa ei arva nii?"küsis Liss majakaaslaselt.
|
|
|
Post by Julia Darline Evans on Mar 25, 2009 13:09:37 GMT 3
Julia lasi nüüd teravamal pilgul rinigi käia ja ta kuulatas tähelepanelikult. Lissandral oli õigus. Kõik oli vaikne. Isegi väga vaikne tema jaoks. Mets peaks tavaliselt kihama elust! Lissile noogutanud, vaatas ta talle eemalolevalt otsa."Sa tead miks see nii on?'' Küsis ta ükskõikselt. Teda eriti ei huvitanudki, mis siin metsas toimus.
|
|
|
Post by Lissandra Sylvania on Mar 25, 2009 17:47:52 GMT 3
Lissanda silmitses metsa, kui kuulis Julia küsimust. Liss ei vastanud kohe ning kuulatas. "Miks sa seda küsid, kui sind see vastus tegelikult ei huvita?"küsis Lissandra lõpuks vaikselt ja pööras vaatama Juliat. Julia võlukepi otsast kiirgav valgus, tegi nähtavaks ümbruse nende ümber.
|
|
|
Post by Julia Darline Evans on Mar 26, 2009 16:37:47 GMT 3
Tüdruk oli kergelt üllatunud, et Lissandra teadis, et ta pohhuism selle kohta nii võimas oli. Ta pilk ei muutnud kui ta õlgu kehitas. "Sind huvitab?'' Küsis ta enda esile tulnud juuksesalgu kõrva taha lükates ja majakaaslast helehallide silmadega põrnitsedes.
|
|
|
Post by Lissandra Sylvania on Mar 26, 2009 23:19:49 GMT 3
Lissandra mõtles hetke mida vastata, "Veidike huvitab"vastas Lissandra vaikselt.
|
|