|
|
Post by Martin Walace on Mar 21, 2009 21:12:01 GMT 3
"Olgu , kuid pean hoiatama , et ma võin selle ära unustada. Ma olen alati tähtsaid isikuid teietanud." lausus Martin naeratades. "Noh , ega kunagi ei ole kõik korras , aga enam vähem!" lausus Martin rõhutades sõna "kõik" ning jättes mainimatta , miks ta nii tujust ära oli. Ta vaatas korraks Rebeccat ning ta otsustas ikkagi rääkida , milles on asi. "Tegelikult suri mu vend eelmine nädal!" lausus Martin ning lõi silmad maha. Tal hakkas natuke kergem kuna ta oli saanud oma mure kellegiga jagada. Nagu õeldi jagatud mure on kui pool mure.
|
|
|
|
Post by Rebecca Swan on Mar 21, 2009 23:30:56 GMT 3
Rebecca muigas vaevumärgatavalt. "Mis ma siis nüüd nii tähtis olen..." lausus ta. Kui Martin edasi rääkis, avas gryffindoralen juba suu, et nõustuda sellega, et kunagi ei ole kõik korras. Kuid kui Martin juttu jätkas ja tegeliku põhjuse ütles, oli see midagi, mida Becka oodata ei osanud. "Anna andeks!" hüüdis tütarlaps kõigepealt kaastundlikult ja lahkelt. "See on kindlasti valus sulle. Ma ei teadnud... ma ei oleks pidanud... ma tunnen kaasa," otsis Rebecca sõnu. Ta tõesti ei olnud oodanud midagi sellist. Ja samas ei teadnud ta ka, kas poiss soovis seda muret jagada või mitte. Inimesed reageerivad erinevalt. Seega otsustas ta enne seda uurida. "Kas sa soovid sellest rääkida või minna mõne muu teema peale? Ma tean, et see on raske ja et tihtipeale rääkimine aitab, kuid mõned ei soovi rääkida. Igatahes - ma olen nõus kuulama ja aitama nii kui's oskan." Becka silmitses hetkeks poissi, silmis abivalmis pilk. Siis aga viis ta selle mõtlikult maha.
|
|
|
|
Post by Martin Walace on Mar 22, 2009 13:40:37 GMT 3
Teie olete ikkagi Prefekt," lausus Martin olles juba unustanud , et Rebecca palus tal kasutada teie asemel sina. Nüüd tuli tal see meelde ning ta lubas endale , et järgmine kord ütleb ta sina , kuid talle tundus see ikkagi natuke ebaviisakas olevat. Kui ta kuulis tütarlast vabandamas lausus ta: "Pole parata , inimesed surevad , elu on kord selline," Ta vaatas korraks abivalmis prefekti poole ning ütles siis: "Ma arvan , et ma saan sellest varsti ise ka üle , selle meelde tuletamine tekitab korra halva tunde, aga ma proovin sellest üle olla. Nii , et ma arvan et võtaks mõne teise teema," lausus noormees sõbralikult ning naeratas prefektile.
|
|
|
|
Post by Rebecca Swan on Mar 22, 2009 16:41:33 GMT 3
Rebecca suunurk tuksles, kui ta jälle kuulis sõna "teie". Kuid seekord ta vaikis.
Gryffindorlasel polnud raske Martinit mõista. Igal ühel olid oma viisid, kuidas ennast säästa ja ta austas neid. Selle pärast ta vaid noogutas arusaavalt, otsustades et ta ei hakkagi midagi lisama.
Hetke mõelnud, leidis Becka uue teema, millega mõtteid mujale viia. Võib-olla mitte just kõige geniaalsema, kuid vähemalt midagigi.
"Kuidas siis üldiselt koolis läheb?" Rebecca vaikis hetke, lisades siis. "Snape'ga ära harjunud?" Nagu temaga saaks kunagi ära harjuda.
|
|
|
|
Post by Martin Walace on Mar 22, 2009 16:56:58 GMT 3
Martin vaatas ringi ning vastas siis tüdruku esitatud küsimusele: "Noh koolis läheb enamvähen , aga Snape't ma üritan enamasti vältida," lausus Martin naeratades. Teema vahetus oli talle hästi mõjunud ning ta küsis: "Aga kuidas teil ... tähendab sul endal läheb?" Noormees vaatas korraks järve poole ning suunas siis pilgu jälle prefekti poole jäädes vastust ootama.
|
|
|
|
Post by Rebecca Swan on Mar 22, 2009 20:02:05 GMT 3
Becka muigas. "Jah, kes temaga vabatahtlikult kokku saakski, kui tema oma maja välja arvata," vastas tüdruk. "Endal läheb samuti enam-vähem. Palju õppimist, palju teha, nagu kooliajal ikka."Tüdruk viis hetkeks pilgu Martinile, et jälgida tema näo ilmet teemavahetuse kohta ning märgates, et nad endiselt seisid, otsustas tüdruk istuda, olgugi, et maa oli kindlasti üpriski külm.
|
|
|
|
Post by Martin Walace on Mar 22, 2009 20:22:41 GMT 3
"Jah seda küll," lausus Martin naeratades. "Palju on õppida tõesti , nüüd jääb vaba aega vähemaks" lausus Martin "Kool tuli kuidagi nii kiiresti , aga noh mõnes mõttes see on isegi hea" sõnas Martin , vaatas ringi ja istus samuti. Noormees vaatas korraks kooli poole ning suunas siis pilgu jälle Prefektile ning lausus:"Ma lihtsalt huvipärast küsin , Kas prefekt on raske olla?"
|
|
|
|
Post by Rebecca Swan on Mar 22, 2009 22:56:24 GMT 3
Rebecca noogutas, silmitsedes järve. Nii mõneski mõttes oli hea, et kool hakkas.
Poisi küsimuse peale jäi ta aga hetkeks mõtlema. "Hmm... kohustusi on rohkem, kui teistel. Kas just raskem, aga "pingerikkam" või midagi sellist," vastas tüdruk.
|
|
|
|
Post by Martin Walace on Mar 23, 2009 19:46:06 GMT 3
"Ok , ma nii huvipärast küsisin," lausus noormees ning vaatas siis samuti järve poole. Ta võttist taskust telefoni ja vaatas sealt kella ning nägi , et lobisedes oli aeg kiiresti möödunud. "Ma pean nüüd kahjuks minema , vaja paar asja ära teha," sõnas noormees lühidalt , tõusis peale lause lõpetamist ning sammus kooli poole.
|
|
|
|
Post by Rebecca Swan on Mar 23, 2009 20:01:13 GMT 3
Rebecca noogutas mõistvalt, viies pilgu tagasi Martinile. "Olgu," lausus tüdruk. Hetkeks poissi pilguga saates, viis ta pilgu uuesti järvele. Tüdruk ei soovinud veel lahkuda. Selle asemel otsis ta välja oma võlukepi, asudes mõttesse vajunult õhku sädelevaid ringikesi joonistama. Ei saa just väita, et tal vähe mõtlemist oli.
|
|
|
|
Post by April Lizz Starnge on Jun 25, 2009 17:55:27 GMT 3
Ap jalutas järve äärt pidi , ta nägi kaugelt üht kuju , ja mingit sädelust.
Ta kõnis lähemale.
"Tere , ega ma ei seganud?" päris ta,
"Mina olen April ," tutvustas tüdruk ennast.
|
|
