Post by Marilyn Morgan on Mar 18, 2009 19:18:55 GMT 3
Päeviku kirjeldus: Mustade puidust kaantega paks kaustik, mida ümbritseb väike tabaluku moodi lukk. Kuku võti on Marilyn'il ketiga ümber käe alati. Märkmiku esikaanel on igasugused sirgeldused: pentagramid, tähekesed, murtud südamed, verised kirved ning suurelt tema nimi kirjas antiikses kirjastiilis. Märkmiku tagakaanel on aga suurelt kujutatud tagurpidi rist.
18. märts, '09.
Tere! Pole ammu siia kirjutanud. Olen enamasti lihtsalt lugenud ning mänginud kitarri. Siia pole kirjutanud, sest pole midagi tavapäratut juhtunud. Ikka seesama rutiin: Hommikul vara üles, pesu, hommikusöök Suures Saalis, tunnid, puhketoas õppimised, väljas käimised ning siis õhtul hilja magama. Polnud näinud ammu ühtegi vana sõpra, kellega kasvõi Võiõlut Siganurmes juua. Kuid võibolla on nii isegi parem. Omaette olemine tuleb vahel meile kõigile kasuks.
Kuid kõik see muutus eile. Nimelt ma olin juhuslikult Puhketoas ning keda ma nägin - Juliat. Ta oli kuskil päris pikalt ära. Kodus ilmselt. Istusime ning rääkisime. Tal olevat ema uuesti abiellunud mingi täiesti mõttetu tüübiga, nagu ma aru sain. Liz oli ka puhketoas, aga algul oli ta üldse täiesti vaikne. Kuid tead, siiski oli tore, et taas trio koos oli!
Midagi muud pole nagu juhtunudki. On plaan mingi aeg vanematele kirjutada. Pole seda mitu kuud teinud. Noh, et teada anda, et ma olen endiselt elus ja terve ning kannan meie nime väärikalt. Olen enda nime üle väga uhke. Julial on mingi mõttetu perekonnanimi nüüd. Mingi Evans. Vaene tema. Aga küll ta üle elab.
Kuid nüüd ma lähen. Pole enam lihtsalt midagi kirjutada ning vaja õhtust sööma minna ka.
Nägudeni,
~ Morgan.[/i][/color]
18. märts, '09.
Tere! Pole ammu siia kirjutanud. Olen enamasti lihtsalt lugenud ning mänginud kitarri. Siia pole kirjutanud, sest pole midagi tavapäratut juhtunud. Ikka seesama rutiin: Hommikul vara üles, pesu, hommikusöök Suures Saalis, tunnid, puhketoas õppimised, väljas käimised ning siis õhtul hilja magama. Polnud näinud ammu ühtegi vana sõpra, kellega kasvõi Võiõlut Siganurmes juua. Kuid võibolla on nii isegi parem. Omaette olemine tuleb vahel meile kõigile kasuks.
Kuid kõik see muutus eile. Nimelt ma olin juhuslikult Puhketoas ning keda ma nägin - Juliat. Ta oli kuskil päris pikalt ära. Kodus ilmselt. Istusime ning rääkisime. Tal olevat ema uuesti abiellunud mingi täiesti mõttetu tüübiga, nagu ma aru sain. Liz oli ka puhketoas, aga algul oli ta üldse täiesti vaikne. Kuid tead, siiski oli tore, et taas trio koos oli!
Midagi muud pole nagu juhtunudki. On plaan mingi aeg vanematele kirjutada. Pole seda mitu kuud teinud. Noh, et teada anda, et ma olen endiselt elus ja terve ning kannan meie nime väärikalt. Olen enda nime üle väga uhke. Julial on mingi mõttetu perekonnanimi nüüd. Mingi Evans. Vaene tema. Aga küll ta üle elab.
Kuid nüüd ma lähen. Pole enam lihtsalt midagi kirjutada ning vaja õhtust sööma minna ka.
Nägudeni,
~ Morgan.[/i][/color]
