Post by Marilyn Morgan on Mar 17, 2009 23:15:31 GMT 3
Taaskord vihmane, märg, lögane, sopane ilm, mis pani slytherini neljandikku Marilyn'i vanduma. Talle meeldis soe päikseline rõõmsameelne ilm või siis täiesti külm, krõbe ning talvine, kuid mingit soppa neidis küll ei sallinud. Polnud ju kuskilegi astuda, rääkimata väikestest jõmpsikatest, kes külatänavatel lumepalle kokku möksisid ning vahel Marilyn'i enda märklauaks võtsid.
Täpselt samasugusel päeval avanes Seapea vana luitunud ning krigisev uks ning kõrtsi sammus Marilyn, pikk mantel jalge all tolgendamas. Tema silmad, mis kapuutsi varjust paistsid, olid mürgised, kuid samal ajal ükskõiksed ning tuimad. Tema pikad ronkmustad juuksed paistsid kardinatena kapuutsi varjust nähtavale, samuti tema veripunased täidlased huuled.
Jõudnud raskete tanksaabastest tekitatud kolksatustega letini, kergitas slytherinlane õrnalt enda kapuutsi, paljastades enda smaragdrohelised silmad ning kahvatujumelise näo. "Võiõlu," sõnas neidis peaaegu sosinal, kähiseva häälega, kui taskust mõned hõbesirbid otsis. Need leidnud, asetas ta need letile ning jäi enda tellitud jooki ootama.
Mõne aja pärast sai neidis enda joogi kätte. Ta noogutas puhtalt harjumusest, viisakusega polnud midagi pistmist, ning suundus seejärel kamina äärde, mille ääres ei istunud ühtegi inimest. Üldse oli Seapea tühi, nagu tavaliselt. Akna ääres istus ainult üks nõid, kes Prohvetit luges ning vahepeal hullumeelselt Rita Skeeteri kirjutatud artiklite üle naeris. Marilyn'ile meeldis kõrts just sellepärast, et see polnud ülerahvastatud.
Võtnud musta nahkmantli seljast, asetas neidis selle loksuva tooli seljatoele, jäädes nüüd eriskummalise riietuse väele: tütarlapse keha kattis veinipunane triiksärk. Seljas oli tüdrukul puhvis pitsist äärega musta värvi seelik. Triiksärgi peale oli tõmmatud seelikuga sama värvi korsett. Jalas olid neiul musta-valge triibulised sukkpüksid ning tema rasked tanksaapad. Neidise käte ümber asetsesid ketid ning kahed spaikrihmad. Tüdruku kaela kaunistas kuldne rist, mida ta kandis alati.
Võtnud lõpuks logiseval toolil istet, ohkas neidis rusutult, kui enda pudeli avas ning selle sisu hetkeks silmitses. Võiõlle magus lõhn oli juba eemalt tunda. Muianud korraks nalja üle, mis talle minevikust meelde tuli, asetas tütarlaps pudeli enda huultele, kui sealt pooleldi uneledes paar magusat sõõmu rüüpas, ise aeg-ajalt uksele uudishimulikke pilke heites.
Täpselt samasugusel päeval avanes Seapea vana luitunud ning krigisev uks ning kõrtsi sammus Marilyn, pikk mantel jalge all tolgendamas. Tema silmad, mis kapuutsi varjust paistsid, olid mürgised, kuid samal ajal ükskõiksed ning tuimad. Tema pikad ronkmustad juuksed paistsid kardinatena kapuutsi varjust nähtavale, samuti tema veripunased täidlased huuled.
Jõudnud raskete tanksaabastest tekitatud kolksatustega letini, kergitas slytherinlane õrnalt enda kapuutsi, paljastades enda smaragdrohelised silmad ning kahvatujumelise näo. "Võiõlu," sõnas neidis peaaegu sosinal, kähiseva häälega, kui taskust mõned hõbesirbid otsis. Need leidnud, asetas ta need letile ning jäi enda tellitud jooki ootama.
Mõne aja pärast sai neidis enda joogi kätte. Ta noogutas puhtalt harjumusest, viisakusega polnud midagi pistmist, ning suundus seejärel kamina äärde, mille ääres ei istunud ühtegi inimest. Üldse oli Seapea tühi, nagu tavaliselt. Akna ääres istus ainult üks nõid, kes Prohvetit luges ning vahepeal hullumeelselt Rita Skeeteri kirjutatud artiklite üle naeris. Marilyn'ile meeldis kõrts just sellepärast, et see polnud ülerahvastatud.
Võtnud musta nahkmantli seljast, asetas neidis selle loksuva tooli seljatoele, jäädes nüüd eriskummalise riietuse väele: tütarlapse keha kattis veinipunane triiksärk. Seljas oli tüdrukul puhvis pitsist äärega musta värvi seelik. Triiksärgi peale oli tõmmatud seelikuga sama värvi korsett. Jalas olid neiul musta-valge triibulised sukkpüksid ning tema rasked tanksaapad. Neidise käte ümber asetsesid ketid ning kahed spaikrihmad. Tüdruku kaela kaunistas kuldne rist, mida ta kandis alati.
Võtnud lõpuks logiseval toolil istet, ohkas neidis rusutult, kui enda pudeli avas ning selle sisu hetkeks silmitses. Võiõlle magus lõhn oli juba eemalt tunda. Muianud korraks nalja üle, mis talle minevikust meelde tuli, asetas tütarlaps pudeli enda huultele, kui sealt pooleldi uneledes paar magusat sõõmu rüüpas, ise aeg-ajalt uksele uudishimulikke pilke heites.
